TÄHELEPANEKUD vol2

• Ei mõisteta sarkasmi. Või siis on see erinev eesti sarkasmist, aga väga naljakas. Kuna mulle meeldib kasutada sarkasmi ja irooniat, siis vahest kui endal on naljakas siis teised vaatavad kurjalt ja ei saa aru. lol not my prob.
• Autod. Arvasite et sellisel soojal maal nagu brasiilia seda on, on kõik autod heledat värvi. Eksite, siin on ma julgeks öelda isegi et natuke rohkem tumedat värvi autosid kui heledaid, miks? Ma ei tea, ju siis ei teata/ei koti neid see teadmine, et tume auto tõmbab soojust rohkem ligi.
• Twitter. Kohalikud twiidivad nii palju, ja koguaeg. Ma alguses ütlesin endale et okei, twitterit ei taha eriti jagada kohalikele, ja nüüd tean et see on hea mõte, sest kui mõni kohalik kukub twiitima, sisi võid vähemalt järgmised 5-10 twiiti vahele jätta, sest need on sama inimese poolt. naljakas.
• Aeg. Aeg pole tähtis nagu eestis on. plaanid pole plaanid vaid võibolla-juhtuvad-sündmsued. Väga palju öeldakse, et kutsutakse ja tullakse ainult sp et olla viisakas ja mitte solvata teist vms. Hetkel ainus asi mis mind veel täielikult häirib on kõik seotud ajaga.
• Söök. Söögid on siin head, kui mitte väga head. Ja erinevad, vägagi. Iga toidukord pakutakse riisi ja oarooga (feijoada). Samuti on liha pms iga söögikord. Ning ma olen ühe korra saanud ka kohaliku väga palju räägitud BBQ'd, see oli hea, liha oli väga-väga hea ning loodan veel saada.  Vähem süüakse kartulit, igasugu teraviljatoite. Iga kord juuakse söögi kõrvale igasugu karastusjooke, peamiselt Coca ja Guarana. Mõlemad sisaldavad väiksel määral kofeiini.  Kõige tähtsam söögikord on lõuna ning seda süüakse enamjaolt pere seltsis ja kõik koos. Erandiks on tööpäevad mil kõik ei pruugi samal ajal kodus olla. Enamus puuvilju mida ma proovinud olen, on olnud head, väljaarvatud ühe mida pakuti ühes restoranis magustoiduks ja mille tahtsin välja sülitada aga viisakusest pigistasin alla. Esile soovin tõsta kindlasti banaanid, õunad!! ning kohalik acai. Minu peres ei ole kombeks väga söögikordade vahel "külmkappi tuulutamas käia" ehk siis midagi snäkiks võtta vms. Aaa ja kui Eestis sõin ma siis kui kõht tühi oli, siis siin võin ma öelda kellaajaliselt millal midagi süüakse, väga harjumatu, sest alguses (vahel praegugi) tunnen kuidas tahaks midagi võtta ning tunnen tühjakõhu tunnet, kuid siis lasen mõne puuvilja alla ja kõik on mõneks ajaks okei jälle.
• Kohv. Siin juuakse ainult kohaliku, Brasiilia kohvi, sest Brasiilia, täpsemalt minu osariik Minas Gerais on üks suurimaid kohvitootjaid maailmas. Kohalik kohv on väga-väga-väga hea, aga kurb asi on see, et väga paljudele see ei maitse ning nii on ka minu perega. Keegi kohvi ei joo ning mina olen ainus kes joob, vahest tunnen ennast imelikuna.
• Naljad. Naljad siin riigis, on minu jaoks vägagi lapsikud, kuid kuna muudmoodi massi sulanduda on raske siis püüan kaasa minna, endal on vahepeal imelik, väga imelik. Sarkasmi ja irooniat siin maal ei tunta nagu ma juba mainisin, ning sellest on kahju sest väga tihti on jäänud kohalike vale arusaam.
• Viisakus. Tänatakse iga asja eest ja väga tihti ja mitu korda. Vabandatakse samamoodi palju ja tihedalt. Meeldib kuid vahel tundub imelikuna ja väsitavana haha.
• Soengud. 90% poistest on mowhawk, oleneb juuste pikkusest aga jah. Nii igatahes kui sa lähed wc'sse siis sa oled pms kohustatud näppima oma soengut ja kohendama seda, mitte et nad seda mõnel muul ajal ei teeks aga jah. Enamus on tumedajuukselised, mõni on üritanud heledamaks värvida aga nothing can't beat true blondes haha, loomulikke blonde siin pole.
• Kool. Selle kohta tuleb eraldi postitus esimesel võimalusel kui viitsin kirjutada, ehk selle nädala jooksul haha.
• Sport. Brasiilia, mis sport seostub esimesena ? Loomulikult on see jalgpall. Mängitakse igalpool ja kõik mängivad. On mõned kelle jaoks see on elu ja surma küsimus kui sa mängus midagi valesti teed, kuid enamus võtavad asja lõbuga. Julgen öelda et umbes 80-90% poistest mängib jalgpalli, ja umbes pooled mängivad hästi, pooled on minusugused. Enamasti mängitakse sõpradega katuse all nö "saalijalkat". Ning trenni tehakse sisi väljakutel. Mina pole siiamaani näinud ühtegi kunstmuruväljakut, ning muruväljakute kvaliteet varieerub. Mina käin vennaga trennis väljakul kus on 90% mulda, 10% on rohuliblesid. Poleks arvanud sellist asja, aga ilmselt on selles osaliselt süüdi ka siinne kliima, sajab vägaväga vähe, vähemalt praegu.
• Kehakontakt. Jah, nad katsuvad väga palju üksteist ja vahet eriti pole kust. Huvitav asi, harjumatu ja vahepeal vägagi imelik ja ebamugav, harjub ära.
• Enamus poistest, tüdrukute kohta ei tea, oskava kitarri või mõnda muud pilli mängida, kuid enamasti kitarri. Olin imestunud kui nägin kuidas kitarr käis ühest käest teise.

Varsti mõne aja pärast tuleb vast uus taoline post, praegust olen täiendanud umbes 4-5 korda.

Karl