PEREEE

jep , eile kirjutasin kuidas ma ei tea midagi ja ärevus sees et pere ei tea, jep just nii.


Täna käisin kinos klassivendade-õdedega ja siis saan sõnumi et mulle on pere. ja peale filmi ma lihtsalt värisesin üle keha nagu narkolaksu all viimane koletis ja olin ülimalt rõõmus ja ei suutnud seda uskuda ja no lihtsalt polnud sõnu.

Kunagi varem mainisin ma et on kuulujutud et mu pere võib elada vihmametsas kuid nii see tegelikult pole, sest mina hakkan elama umbes 500km Rio de Jainero'st loodes !!!!!

Linna nimi on Divinopolis, nimi mis ei taha üldse meelde jääda, elanike umbes 200k kanti ning sooja kliimaga ... vähemalt nii ütlesid host-vennad ja ilmateade :D

Perest veel muidu et isa, nimega Adoniram Amarildo, on 51 aastat vana ning müügimees/müüja, polegi aru saanud. Ema nimi on Cecilia, vanust on 47 aastat, ning ta on asedirektor koolis vms, pole ka täpselt aru saanud.

Kõige tähtsam osa, vennad, mul on kaks venda Victor (17), mängib kossu ja meeldib alternatiiv rokk? ja teine vend Tulio(16) mängib jalkat. Mõlemad vennad oskavad päris hästi inglise keelt mis on muljeltavaldav ning vanematega pole veel rääkinudki, kuid küll jõuab :p Mõlemal kutil whatsapp ja instagram niiet selle kaudu saab suhelda.

Pere elab korteris ning ma ei saanudki aru kas nad kolivad enne seda kui ma sinna lähen, sel ajal kui ma seal olen või alles kolisid sinna.. väike üllatus mullegi. Ning neil on kodus netiühendus ja wii ja midagi huvitavat kindlasti veel niiet väga tahaks juba kohale minna :p

Google Street View'ga linna kammides paistab päris naiss linn olevat ..

Hostema Cecilia ja Hostisa Amarildo

Vasakul peaks olema Tulio ja paremal Victor.

Tulio

ning see vist peaks olema see kortermaja kus nad praegu elavad, but not sure

Siinkohal kõik,

Karl

22 päeva jäänud

Vahepeal on tulnud YFU Brasiilialt väike info aasta-alguse laagri kohta.
See toimub 100km Rio de Janeirost eemal, mägedes, kohas nimega Sacra Família do Tinguá.

Kirjelduse põhjal võib vist öelda et ilm seal on väga sarnane Eesti kevadele, ehk siis võib sadada vihma ja olla üli külm, kuid võib olla ka väga palav ja soe nagu eesti suvi, tuletan meelde et sel ajal ning praegu on Brasiilias TALV.  Samuti saadeti nö list mida vaja läheb jms.

Emotsioon praegu on siuke mõõnade ja tõusudega, vahepeal tahaks kohe rängalt ära minna, samas järgmine päev ei taha üldse. huvitav. raske on see viimane kuu igatahes ning mida aeg lähemale seda raskemaks muutub.

Pakkimist ei oska samuti kuskiltki otsast alustada, vägagi kardan et mõni tähtis asi jääb maha ja siis on veits pekkis aga no eks näis mis saab.

Pere pole mul siiamaani veel teada, seetõttu ka ärevus suurem ja pakkida ka ei oska, sest Brasiilia on suur riik ning kliima on erinevates kohtades pm nagu öö ja päev.

Olge tublid, jou

Karl



PS! Olen püüdnud keelt ka õppida, kuid see on nagu mingi hiina keel mis ei taha külge jääda, ning spotify'st latiino raadiot kuulanud.

PS2! Küsimustele vastan alati!

ELO täiendus

Just nii, paljud asjad on meenunud ja mõtlesin et kirjutan need ka üles teile, lugejad, kui ka endale ;)

Aa, tähelepanelik lugeja oli pannud tähele ka minu arvutamisvea , 86 +24 on siiski 110, mitte 100 nagu ma väitsin eelmises postituses.

Väike-Maarjasse jõudes karjuti kaugelt juba ruuporisse midagi meile, võtsime rivvi ja ootasime millal saame toad teada ja samuti tegime nimesildid enda nime ja vahetusmaaga. Ja siis anti mapid koos ajakava ja ellujäämisõpikuga, mille ma suuutsin lõpuks ära kaotada ning uus mille küsisin unustasin bussi jätta, udu.

pool seda rivi..

Esimesel päeval mängisime me meelelahutusprogrammi ajal selliseid mänge nagu :
1)sülesistumis-kaardimäng? - kõigile öeldi üks mast ja siis karjuti maste välja, see kelle mast öeldi pidi istuma endast vasakul pool oleva inimese süle ja see vaatepilt oli küllaltki naljakas.

sülesistumis-kaardimäng

2)big fat pony - parim ülevaade sellest asub siin ->

3) reaktsioonikas - jagati neljaks rühmaks, 2 rühma võistlesid omavahel, iga üks oma toolil käed seljataga ja käest kinni ning siis mängujuht flippis coin'i ja kui tuli kiri, siis pidi esimene mõlemast rühmast pigistama järgmise kätt jne kuniks jõudis lõppu välja ja siis pidi viimane pudeli haarama vabatahtliku käest.., pingeline pela oli, alguses üldse ei läinud meie grupil kuid lõpuks suutsime siiski koti pähe tõmmata teistele , hehe.

ja siis tegime veel tol õhtul päris mitu energizer'it mis olid ülikhuulid ja tõmbasid emotsiooni lakke.

Teisel päeval äratas meid Happy Tree Friends'i tunnuslugu (mitte Three , nagu eelmises postituses ;) )

Kolmandal päeval oli meile äratuseks see lugu ->

ning samuti pean ära mainima, et sööki ei oska kuskilt otsast ära kirjeldada kui palju seda oli, kuid uskuge mind , seda oli palju .. ning see pilt on kõigest kohvipausist, ning selgi korral polnud kõik kohale toodud veel..

Ning siinkohal tahan ma teile väidata oma ülikhuule vabatahtlike keda oli kohal 26 !!!!

vabatahtlikud vol1

vabatahtlikud vol2

Veelkord suured tänud teile vabatahtlikud ja teised VÕPid, te olete kõige khuulimad inimesed !!

Loodetavasti järgmine postitus tuleb perest, keda mulle siiamaani pole leitud, kahju .

Karl