krabi lobster lagosta

Laupäev algas kella 9se jalkatrenniga. Sitaks mõnus. Enne trenni saime koduseid banaane ja nalja ja muid asju. Nägin kuidas trennikad panid päikesekreemi peale ja mõtlesin et ahh nõrgukesed. Trenn ise oli siga hea. Koju jõudes sain aru et miski on mu kätel ja kaelale, ning laubal valesti. Jah ma olin punane nagu krabi.
Ja koju sõites sain jälle juhuslikult teada et tunni aja pärast lähme vanavanemate juurde. Olin kuri nagu härg, sest ma ei teadnud jälle midagi.
Vanavanemate juures pms ei teainud midagi, lihtsalt logelesime, igav, ootasin enamat. Korraks käisime kohalikega jäätist/acaid sööömas, sitaks mõnus. Sain ka vahepeal  teada et tol päeval oli lastepäev, ehk siis kirikus oli missa vms ning kirikus jälle tutvustati mind kõigile. Kergelt kopp ees juba kuidas kõigile mind tutvustatakse, isegi võõrastele. Asi mis on ebamugavaks saanud. Ning kirikuõpetaja pidi loomulikult mainima seda et ma olen võõras tervele rahvale seal. Veel rohkem ebamugavamaks ei saanud vist muutuda asi.


Pühapäev algas kell 6.30 ärkamisega. Jah, sain esimesele jalkamängule minna. Tõsi, kõigest kaasa ja "fotograafina" kuid sitaks khuul oli siiski ning jälle sai tunda kui ühtne see tiim on. Mäng toimus Belo Horizontes, Cruzeiro jalkastaadioni läheduses. Mäng oli hea, 2 kaarti ja 1 pennu. Ning 4-0 võit meile. Super.
Terve päev tundsin kuidas ma aina kõrben, kuigi panin seekord ise ka kreemi peale. Kuid 10nese kaitsefaktoriga päikesekreem ei ole mõeldud Brasiilia päikese jaoks. Kojujõudes oli ilma särgita särk seljas. Norm elu.
Kodus vaatasin Red Bull RAMPAGE'i. Väga lahe ja hull oli. Kahju et ilm finaali ära rikkus veits.

Esmapäev.

Vaba nädala esimene päev algaaaaaas hea unega, või noh kui hea ta oli aga pikemalt sai magada natuke, kuigi ärkasin 5 ja 7 paiku üles. Lõpuks sain välja 9 paiku ning vaatasin Potteri saaga 2 osa lõpuni ning alustasin 3ndat. Siis läksin päeval mingi aeg Õpetaja juurde, seal sai rääkida ta õpilastega veits inglise keelt ja portgali keelt. Nägin ka õppematerjale mida nad tegid. Täna oli neil 2 A4'ja, lugesin paari minutiga läbi ning kõik imestasid kui kiiresti ma lugesin. Ja siis sain teada veel oma pere kohta, nüüd tunnen ennast veidi rohkem ebamugavamalt kui enne. Sai süüa ja siis läksime vaatasime ühte kooli kuhu ma ehk saaks minna pealelõunal, kuid sinna sõitsime kesklinnast bussiga oma 30 minutit vähemalt, buss oli rahvast pungil täis ning tänavad olid/on Tallinna omadest 7 korda hullemad ning bussijuhil ma kahtlen et on juhiload. Igatahes kohale jõudsime. Seal avanes jubeilus vaade.

Kool oli täpselt siuke millisena ma olin ette kujutanud enamus koole Brasiilias. Suur maaala ning väga väga ilus. 

Karl