Tuesday, November 26, 2013

Vlog KOOL


Täna või noh eile tegin koolist vlogi.





Kooli särgi peal on kirjas "Há 60 anos ensinando com excelência academia" ehk tõlkes "60 aastat parimat õpetamist" vms.

Ning päevas on mul 5 tundi, 3 ja 4 tunni vahel on 15 minutiline vahetund.

Karl

Tuesday, November 19, 2013

Vlog !!!!

Opa, nagu lubasin siis vastasin küsimustele vlogi formaadis, venis pikaks, 53min, kuid loodan et on kuulamist ja vaatamist väärt.


Sai väheke feili pandud vahepeal kuid pole hullu, järgmise teen parema ning kui on küsimusi siis küsige julgelt,

Wednesday, November 6, 2013

Kirjutan siia ka, et kavatsen teha vlogi' ehk siis video formaadis blogipostituse, kus ma vastan küsimustele mis teid huvitavad. Olgu kui idiootne tahes, küsi !!!!

Karl

Sunday, November 3, 2013

"There is a plenty of fish in the sea"

... ehk reede ja laupäev (01.11-02.11)

Olen otsutanud et ei ole mõtet iga päev kirjutada asjadest mis on iga päev sama. Olen teinud paar asja, et ehk muuta oma siinoleku aeg veidike huvitavamaks ja mugavamaks ja paremaks enda jaoks, eks selgub varsti mis saab. Hetkel pole asjad kõige roosilisemad.

Igatahes alustame jutuga.

Reedel, tulid koolis 3nda gümnaasiumiklassi õpilased pileteid viimaseid pileteid müüma õhtul toimuvale peole. Kuna ma olin terve nädala pooltõbine-tõbine, siis arvasin et pole mõtet piletit osta kui ma ei ole kindel kas lähen. Seega pandi mind kirja VIP-listi ehk siis sain maksmata sisse.(VIP pilet oli 30 kohaliku ja tavakas 20, jagage 3ga). Igatahes koju jõudes tundsin suht kesiselt ennast. Mingi hetk kui üli halvasti tundsin ennast, sain läbi fb teada et mu linnas elab üks teine võp kes on ROTARY'ga siin, ning kohe hakkasime suhtlema ja helistas mulle ja sai jubedast hetkest päris ilus hetk, mehhiklannaga tegu siis. Peale seda skaipisin veel maxiga, kuid kohe kui saime sskaibi tööle pandud helistas annu(annegret USA's) ning lõpuks lõpetasime kõik kolmekesi ühes kõnes. Nalja sai, sest max poiss on ju üksinda nüüd, 2 head inimest naudivad aastat porilombikese taga. Kallid-musid-highfive'id sulle poja haha. (kirjutan endale üles nalja... ütlesin kõnes et jah ma olen külmetunud, ja siis max hakkas tuimalt naerma ja see naer oli rängalt nakkav. hakkasin ka naerma ja kõht kõveras nagu ikka sai oldud alati. Lõpetuseks sain teada et soojalmaal külmetunud olla ei tohi. ok max)
 Eniveis, otsutasin siiski minna, sest ükskord tuleb ära näha see trall siin.
Läksin kohale, klubi oli siuke noh, Arena3 suurune, vb veidi suuremgi. Turvamees kes mu nime listist otsis oli lahe. Küsis kust ma tulen sest näitasin eesti id-kaarti (jah, suured tähed, mul uni sorri guys). Pms oli sel peol 2 live bändi, mõlemad olid minu jaoks kuidagi eriti igavad, või siis noh mdea, ei tõmmanud kuidagi see nende muusika. Kuid enne bände, bändide vahepeal ja peale bände mängis DJ oma läpakast (SONY VIVO!!!) enamasti tomorrowland'i lugusid aga noh käras kah, täitsa okei oli vahepeal. peol olin koos vendade, venna naise ja 3 paraleelikaga ning 22-03. ning üks asi veel, tantsida oskavad kõik ja päris hästi, erinevalt minust jahahaha.
Üldiselt huvitav kogemus.


Laupäeval, ärkasin 13.15, esimest korda nii hilja siin riigis. äge.
Reedel tegelt küsis mu see õpetaja v asi, et kas ma tahaks tulal tema endise õpilase sünnipäevapeole. Ütlesin et muidugi. ning noorem vend tuli ka kuidagi kaasa.
Tegelt veel kohe kui ärkasin helistas ka see võp et dv 20 minti pärast välja, sisi ütlesin et sorri ma just ärkasin aga ta paistis okei olevat, pidime homme või järgmine nädal kindlasti minema. Igatahes, õhtul 20.30 paiku panin viisakad riided selga ja läksime siis õpetajale ja ta elukaasalsele järgi isa ja vennaga, ning sõitsime sünnipäevapeole.
Kohale jõudes läksin mööda tordist ja muudest magusatest asjadest ning sain teada et tüdruk sai 15. 15 on siis ka siin riigis nagu enamuses ladina-ameerika riikides tüdrukute jaoks nö naiseks sirgumis vanus vmt. Tavaliselt on suur pidu mis on sarnane pulmale, vahetatakse kleite mitu korda peo jooksul jmt. Aga see oli vähe vaiskem, sest tegelt ta pidas paar päeva varem kui tal tegelt on aga khuul siiski.
Istusime lauda kus olid mingi 4-5 ta sõbrannat, õpetaja oma elukaaslasega ja mu vend. Sünnipäevalaps ja sõbrannad olid kinda like cherrys on top of the cake, if you know what i mean. Esimest korda kuulsin kuidas öeldi et "ma tahan temaga rääkida aga ma arvan et ta ei saa aru" natuke siiski saime rääkida ja üllatavalt äge oli haha. Enamjaolt antakse kiiresti alla kui püütakse rääkida..
Siis läksid tüdrukud ja muud asjad tantsima aga me 4kesi jäime lauataha ja rääkisime midagi, midagi mida ma eriti ei mäleta haha. mingi hetk läksime laulsime sünnipäevalapsele palju õnne ja puhuti küünlaid. Küünlad said eriti naljakad, sest kui leek oli kustunud siis umbes 5sekungi pärast lahvatas hõõguv see nöör küünlal uuesti põlema ja siis mavaikselt itsitasin omaette. Füüsika... Agaa tort oli hea, ei olnud väga magus nagu siin alati on asjad, kuid muud magusad asjad, kohalik brigadeira( pms nutella ainult magusam ja parem), mingi suhkrumass, ning siuke shokolaadi glasuuriga pelt ja seest üli hea pähkliseguga asi. haigelt head.
Naljakas asi oli see, et kui võtsin brigadeira topsi kätte, sisi seal sees oli miniplastiklusikas ning kui selle esimese ampsu suhu panin tundsin et kuidgi terav on midagi. Lusikat uurides nägin et lusikas mõnusalt pragunenud seal massis, hahah. Ja kui võtsin tüki torti, siis kahvel millega sõin, sellel olid kaks äärmist haru v asja poole pealt nagu ära murtud, naljakas hahahaha. Vot siuke lugu siia veel.
Ning siis jäime neljakesi juttu rääkima jälle, vahepeal tuli küsis sünnipäevalapse õde/sugulane midgi mult ja isa ka, ja siis rääkisime veel maast ja ilmast. Ning siis tuli teemaks see, et mul oli seljas särk, kus on kirjas "There's plenty of fish in the sea", ning siis sai õpetaja poindile pihta mida see tähendab ja siis me naersime sest saime aru kui nilbe vms see on hahahah, igatahes nevermind ja unustage haha.
Siis rääkisime veel natuke ja siis läksime ütlesime tšaubaka-aitäh- meeldivtutvuda ja panime minekut.
Ja siis saabus hetk mida ma olen viimased 3 kuud oodanud. Õhtul/Öösel jalutamine. Lihtsalt parim asi millal mõtteid mõlgutada ja iseendaga olla, kuigi ma olin teistega oli see ülisupper hea. Igatsen oma vabadust.


Sorri, sõnad korduvad ja endalgi naljakas kirjutada koguaeg nagu,igatahes jms, aga eesti keelt on raske rääkida ja naljakas kohati, ning selles postituses said eriti imelikud laused, kuid võib öelda et toredad Õhtud olid üle vägapika ja igava aja. Aitäh.

Karl

PS! -il lõpuliseld sõnad hääldatakse -iu ehk siis abril on abriu, ehk siis paljuda asjad on IUUUUUUU! vot sulle nalja

Saturday, October 26, 2013

Loomaaed 76

Reedel käisime kooliga BH's(Belo Horizonte) loomaaias. 
Päev algas 6.11 äratusega, kiiresti kott kokku ja 7ks kooli ette bussi peale. BH'sse sõitsime teist teedpidi kui muidu perega sõitnud oleme. Loodus oli, on ja jääb väga ilusaks. Pilte ei tahtnud teha sest püüdsin kaamera akut säästa. Bussis kuulasin muusikat ja püüdsin unega võidelda. Sõitsime umbes 2h sinna.

Loomaaias oli meil tegelikult mingid ülesanded ka aga ma tõesti ei tea mis need olid, ei tundnud huvi ka aga mingi pildistamine ja leidmine oli. Seal leidus päris palju loomi keda ma pole elusees näinud vaid ainult piltidelt vaadanud ning Eestis ka pole päris mitu ilusat ja pikka aastat loomaaeda sammu seadnud.

Algselt pidime väljuma kooli eest nii 7 paiku, väljusime natuke peale 8t ehk siis 30-40 minutit sai ns bussis oldud. Ja seetõttu nihkusid kõik plaanid tunni võrra edasi, ehk siis loomaaiast saime minema 14 paiku ja siis oli suund uuele, pooleldi ehitusjärgus, shopping Metropolitan'i poole. Seal siis sõime lõunat. Mina võtsin SubWay'st mingi asja sest see tundus kõige parem valik olevat sealsetest kohtadest. Ja peale sööki läksime kõndisime selle kaubanduskeskuse peal ringi, ise püüdsin otsida endale sobivat käekella, aga ei leidnud kahjuks või siis õnneks. Samuti sain näha kuidas inimesed ei saa teha 3 sammu ja minna rääkida inimesega näost näkku, vaid teevad seda läbi interneti, WhatsApp'is. Naljakas. Kaubamaja käisime mingi tunniga läbi ja aega oli meil seal umbes veel 2h jagu.
Samuti juhtus draamasid, mis said alguse väga lambisest asjast, naeruväärne lausa. 

Umbes 18 paiku hakkasime bussiga liikuma tagasi kodupoole ning kuna sel ajal loojub ka päike aastaringi, siis sai ka tehtud mõned ilusamad pildid viimase akuraasuga.

Koju jõudsime 22 paiku ning siis tahtsid vanemad vist sööma veel minna välja või midagi, ma ei teagi...
Aga kuna vend jäi autos magama umbes 10 minutit hiljem, siis käidi lihtsalt pepsit ostmas ja suund koju. 


Laupäev. 
Algas see sellega, et ärkasin 10.30 umbes, kurk valus. Nimelt eile bussis, oli nii palav peale loomaaeda, et panin kondika enda peale ja ilmselgelt ma unustasin selle tagasi sõidul enda pealt maha võtta ja noh jah. Kurjast on see tükk tehnoloogiat. Igatahes terve tänase päeva olen piinelnud väsimuse ja kurguvaluga ning peavaluga.  Ja sisustanud päeva blogide lugemisega.
Võrkpüüton
Aafrika elevant
võrkpüüton


Loomaaia kaart


Niiluse krokodill
kollane boa i guess

Kaelkirjak
Red-tailed boa

Red-tailed boa


 All olev tegelane oli kindasti mu lemmik. Ta oli täiesti vabalt lahti. Me jalutasime akvariatooriumi?! poole. Ja teel sinna ühest metsast tulid alla 2 siukest elukat. Olid sõbralikud ja lasid pilti teha ja isegi sõid käe pealt.


Piraajad








Funfactornotsofunfact! - Peale selle postituse kirjutamist tuvastasin endal palaviku sümptomid.
Funfactornotsofunfact!- Siin oldud pea 3 kuuga olen ma selja ja kaela nii kangeks maganud et et.
Karl


"Tänu Eestist eemal olemisega hakkad alles aru saama, kui olulise tähtsusega mõned pisiasjad sinu elus võivad olla. " - Lause mille leidsin ühest Austraaliasse õnne otsima läinud paari blogist. Väga tõsi, kes pole pikalt ära olnud, siis ta võib selle lause peale lihtsalt nalja visata.


Tuesday, October 22, 2013

Esiteks mainin ära, et need küsimused mida siin Brasiilias minult küsitud on ja küsitakse iga päev on lihtsalt naeruväärsed. Vabandust kui kellegi tundeid riivasin või teen maha kohalike, kuid lihtsalt pean ära mainima selle ausa ülestunnistuse.

Täna Teisipäeval, 22.10.13, tuli mulle pakk Eestist, sees head ja paremat eesti kraami. Kalevi pilvekesi, oravakese batoone, mesikäppa batoone!!!, kalevi valget shoksi ja tumedat lisanditega. Metsmaasika- ja vaarikamoosi. ja muid asju.




Aitäh sulle mamps !!

Karl

Monday, October 21, 2013

Miks Miks Miks?

Täna sattusin BH'st(Belo Horizonte) tagasi sõites mõtlema, et mis kuradi pärast ma siia ronisin ikka. Jah, ma tean et sa hakkad mulle homme peale selle lugemist fb's lugema ette miks ja milleks, ära tee seda, sa oled küllalt seda teinud juba, mamps Las ma nüüd ise ka saan aru sellest.
Mina täiesti lambikas poiss tulin täiesti lambise mõttega täiesti 1459% erinevasse riiki. Miks just mina sain osaliseks sellest kogemusest, miks mitte mõni teine.
 Ma ei oska selle riigi keelt. Ma ei tea kombeid. Ma ei tea isegi elustiili. Ma isegi ei tea kes president on.(Olen kuulnud aga see nimi on liiga raske haha) Siin on kõik teisiti. Siin on iga päev minusuguse eestlase jaoks meeletult palav. Mu jõulud ja uusaasta on umbes 60% tõenäolsusega kuni 60 kraadi soojem kui muidu Eestis. Siin isegi süüakse teistmoodi asju. Siin on isegi teised auto mudelid. Isegi jalatsite suurused on teises süsteemis, rääkimata riiete omadest. Rahatähed on imeliku suurusega.(2-ne on suurem kui 10-ne). Mitte kui keegi ei saa minust aru, sest ma olen ju võõras, ma olen õppinud teiste kommete järgi ja ma räägin teist keelt. Mul on euroopalik maailmavaade ning kohalikud ei saa ju aru sellest. Ma arvan et ma valisin eneseteadmata väga ilusa riigi, kuid samas riigi mille riigikeel on ilge mindfuck. Ja ma ei valeta, see on mindfuck.
Kuid üks asi millega ma sigarahul olen, on see, et iga päev, vahet pole mis ilm on, avaneb mulle kohutavalt ilus vaatepilt korteri sellest toast millele ma nime ei oska anda, selle toa aknast imeline vaade künkale. Kui ma vahest harva sõidan BH'sse, siis alati avaneb lummav vaatepilt loodusele, maastikule ning linnale. Ilus horisont tõlkes. Ning see on 100% täppi pandud. Alles peale tänast sain ma aru kui mägised on selle piirkonna linnad kus ma elan, ma ei ole kursis teiste piirkondadega. Me sõitsime ühest linna otsas olevast mäe otsast teise 45 minutit. Mõlema mäe otsas avanes meeletult ilus vaade. Ühest ilusam kui teisest. Aitab nüüd jutus natukeseks.



Räägin natuke laupäevast ka. 

Algas jälle kuni pärastlõunani ühe logelemisega. Millalgi päeva keskel käisime mingi sugulase juures emaga. Sõime kohalike pao de queijo't ning jõime kohvi. Püüdsin aru saada millest nad räägivad ja natuke sain kah. Ning siis mingi hetk tuli isa ja ütles et mine pesema me lähme kuskile. Küsimuse "kuhu?" peale vastas "ei tea". Läksin tegin nagu öeldi. Kui valmis sain oli see nö mängutuba vnoh üks tuba oli ära koristatud. Kõik tundus kahtlane. Ning jah oligi, suurest toast hüppasid välja tuttavad näod ning tegemist oli üllatuspeoga. Sõime, jõime, mängisime, naersime ka mingil määral. Paar sõna vist ütlesin ka sekka. Kinke sain ka veidike, paar särki ja shokolaadikarbi!!!!! .Kokkuvõttes võib öelda, et see oli äge mis nad tegid. Kinke sain oodatust rohkem, ei lootund eriti kinke saada, kuid lõpuks sain 4 uue särgi ja kommikarbi omanikuks. Jah, siin on moes riideesemeid kinkida.


Pühapäev.

Logelesin jälle. Skaipisin Birgittiga ning siis ühtäkki öeldi et lähme BH'sse. tund varem. Kui küsisin mida me teeme seal, sest me läksime umbes 18 paiku (sel ajal loojub päike siin, ning BH on u120km kaugusel) Sain vastuseks mingi lause isalt kus oli sõna tädi sees. Ema ütles et võin kaamera kaasa võtta ning seda ma tegin. Autosõidu ajal kuulasin mussi ja vaatasin loodust ning magasin veits. Kui jõudsime BH'sse siis sõitsime esimese mäe otsa, mida mainisin alguses (2. pilt). Kui tulime autost välja, võtsin kaamera kaasa ja vaatasin inimesi ning küsisin vennalt. Mis see on ? Pm võis seda sarnastada väikese krematooriumiga äkki?! igatahes, seal ühes ruumis lebas isa tädi kirstus ning muud jutud. Kõik olid kurvad. Mina samal ajal ütlesin Birgittile kuhu ma sattunud olen ning et mul on kaamera käe juures. Selle peale otsustas Birgitti pisarateni naerma hakata ning mina püüdsin naeru iga hinna eest kinni hoida, sest mina ju arvasin et me lähme tädile külla mingi tähtpäeva tõttu. Aga hoopis sattusime sinna majja ning mul oli kaamera kaasas. Ma ei taha teada mida teised arvasid ning MIKS?! mind kaasa võeti sinna, kuid naljakas mingil määral ning kerge moraal ka asjal.
Peale seda kohta arvasin et lähme koju tagasi, kuulasin muusikat ja vaatasin täiskuud. Ühtäkki avastan ennast teise mäe otsast (1. pilt). Alguses püüdsid nad sõita veel kõrgemale kust oleks avanenud veel ilusam vaatepilt öisele BH'le. Kuid kahjuks olid poolel teel väravad kinni. Kurb, ehk kunagi jälle. Peale seda oli seal samas mäel tänav. Pms oli tegu tänavaga mis on ühele poole kaldu, kuid kui autol jätta käik sisse, jalg pidurilt maha ja käed roolilt eemale, siis auto hakkab liikuma teisele poole, mäest üles pms. Ise ei mõista seda ning arvan et endistel maamõõtjatel olid seadmed katki ning midagi läks nihu ja mõtlesid et oleks lahe teha siuke tänav kus inimesi kottida. 
Edasi möödus tee mäest alla. Mäkki, nimelt nägin ära esimese kahekordse mäkimaja. Kuigi lahti oli ainult mcDrive, oli siiski lahe näha siukest asja. Burx oli hea ning kui mäkist alla kesklinna/kodutee poole sõitsime, sõitsime mäest alla. Sõidutee oli oma 6-8 rida lai ning täpselt nagu San Fransisco's, Järsult alla, sirge tee, uuesti järsult alla. Päris vägev. Tahaks elada sellises kohas. Sõitsime pimedas BH's öötuledes, kõik oli super, lihtsalt super vaade ja tunne.
Kodutee oli unetu, kell oli 0040 kui linnast väljusime ja natuke 2 läbi kui koju jõudsime. Homme seetõttu kooli ei lähe, et nii hilja koju jõudsime. Hea seegi.

Funfact1! Paljud liiklusmärgid teeäärtes ja linna äärtes on kuuliauke täis. I wonder why.
Funfact2! Brasiilia mäed, ja loodus on võrratu.